Vabandan toimetuse ees, kuna ei suutnud lisada Teataja 5 teksti juurde pilte!

KL Saaremaa Malewa

veteranliikmete ühenduse „Linnus”

TEATAJA

Nr. 5  (5)           11.11.2013

Lühiülevaade KL tegevusest Muhus.

Esimene KL üksus maakonnas asutati Muhumaal.

Vabadussõja eel määrati kapten Johannes Poopuu päev varem asutatud Kaitseliidu ülema päevakäsuga  nr. 1 alates 12. novembrist 1918 Saare-, Hiiu- ja Muhumaa Kaitse Liidu ülemaks. Juba mõne päeva pärast suundus ta oma uuele teenistuskohale. Teel Kuressaarde kohtusid J. Poopuu ja teda saatvad Eesti valitsuse saadikud juhuslikult Kuivastu sada-mas Timotheus Grünthaliga, kohaliku seltskonna- ja oma-valitsustegelasega, kel oli kavatsus Tallinnasse minna. Kavat-susest tuli loobuda, kuna J. Poopuu määras sealsamas n.ö. käigupealt T. Grünthali kui endise tsaariarmee ohvitseri Hel-lamaa ja Muhu-Suurvalla KL jaoskonna ülemaks korraldu-sega Muhu saarel Kaitseliit organiseerida.[1]

 

Vastne jaoskonna-ülem asus entusiastlikult tööle. 18. novembriks kutsus ta kõikide Muhu külade saadikud Liiva koolimaja juurde rahva-koosolekule, kus tutvustas Eesti iseseisvuse tekkelugu ja ees seisvaid lähemaid ülesandeid. Koos lipnik Vassili Kase ja üli-õpilase August Müristajaga asuti Kaitseliitu organiseerima: koguti relvi, organiseeriti valve Kuivastu sadamas ja tsaari-armeest maha jäänud sõjalistel objektidel.                

Seega võib lugeda 18. novembrit 1918 KL esma-loomise päevaks Muhu saarel. KL maakondlik organisatsioon loodi 2 päeva hiljem Kuressaares, kus 20. novembril 1918 politsei-valitsuse ruumes KL asutamiskoosolek toimus.       
Kuna iga tegevuse taga seisavad alati konkreetsed inimesed, siis tutvustame T. Grünthali veidi lähemalt.

T. Grünthal sündis 28. juunil 1893. a. Muhu saarel Rässa külas Luiskama talus. Pärast Hellamaa kihelkonnakooli lõpetamist 1906. a. jätkas noor Timotheus haridusteed  Kuressaare  linnakoolis ja gümnaasiumis.
Lõpetanud 1914. aastal Kuressaare Aleksei Gümnaasiumi asus ta, nagu paljud selle kooli kasvandikud enne teda, sama aasta sügisel edasi õppima Peterburi ülikooli, algul vanu keeli, siis aga õigusteadust. Üliõpilasena liitus T. Grünthal EÜS Põhjalaga. Õpingud katkesid 1916. a. seoses mobilisat- siooniga tsaariarmeesse, kus ta pärast Moskva sõjakooli lõpetamist 1917. aasta kevadel lipnikuna edelarindele suunati. Kuid sama aasta sügisel leiame T. Grünthali Tallinnast, kus ta oli tegev eesti rahvusväeosade loomisel. Mõne aja pärast tegutses T. Grünthal aga juba oma kodusaarel Muhus, võttes agaralt osa kohaliku elu korraldamisel.      

Järgnevatel aastatel töötas T. Grünthal kuni 1944. a. paljudel vas-tutavatel ametikohtadel nii kohalike omavalitsuste kui ka üleriiklikul tasandil. Teenekas ühiskonna- ja riigitegelane suri 1955. a. 61 aasta vanuselt Rootsis, Lidingös.                
Kaitseliidu loomise käigus tuli lahendada hulgaliselt väga keerulisi küsimusi, pidades selleks läbirääkimisi nii ikka veel kohal viibivate Saksa sõjaväeüksuste juhtide kui ka Saaremaa rüütelkonna ja kohalike võimude esindajatega. Õnnestus ületada ka kõige suurem raskus Kaitseliidu tegevuse korraldamisel – hankida vajalikul hulgal relvi. Olukord muutus veidi kergemaks peale Saksa vägede lõplikku lahkumist Saaremaalt 6. detsembril 1918, kuid suurenes ka töökoormus, sest korra- ja elanike julge-oleku kaitse jäi nüüd täielikult Kaitseliidu hooleks. Varad,  mis olid Saksa vägede poolt maha jäetud,  kuulutati  Eesti Vabariigi omandiks, nende kaitse kohustus pandi Kaitse-liidule. Peagi alanud Vabadussõda tingis Saaremaa Kaitse-liidu isikukoosseisu vähendamise miinimumini, suurem osa ohvitseridest ja ametnikest suunati Tallinna ohvitseride reservi, allohvitserid ja reavõitlejad aga kuulusid üld-mobilisatsiooni alla. Rängaks ja ootamatuks katsumuseks KL-le oli 16. veebruaril 1919 Kuivastus alanud Saaremaa mäss, millest siiski suhteliselt kiiresti välja tuldi.

Vabadussõja järel Kaitseliit praktiliselt likvideeriti ja alles vahetult pärast kommunistide riigipöördekatset 1. detsembril 1924 asuti organisatsiooni kiirkorras taastama. Kuidas see toimus Muhus, selle kohta väljavõte asjaosaliste endi poolt järgnevalt kirjapanduna[2]:               

"... Muhu Malevkonna [taastamise] sünnipäevaks tuleb pida-da 15. märtsi 1925. a. Sel päeval peeti asutamiskoosolek endise jaoskonnaülema abi J. Väärtnõu algatusel. Esimesse juhatusse valiti J. Saarik, S. Väärtnõu ja J. Schmuul, esi-meseks pealikuks kinnitati J. Kramm. Sellest ajast peale algab Muhu malevkonna pidev organiseerimistöö ja väljakujundamine, mis kestab veel tänapäevalgi. On olnud kordaminekuid kui ka nurjumisi, nagu taas alati. Alul vahe-tusid pealikud sagedasti, kuni pealikuks sai reserv-kapten V. Kask ja abiks V. Perli. Nende meeste juhtimisel saavutati malevkonna esimene kõrgseis. Eriti hra Perli osavusele ja energiale võlgneme malevkonna 1500-kr. puhkpillide orkestri olemasolu.

1934. a. sügisel määratakse malevkonna pealikuks hra A. Vahi ja abiks reservlipnik A. Pärtel. Kuna samaks ajaks on kogu meie avalikus elus läbi löönud nõudmine kindla korra ja süsteemi järgi, siis hakkavad uued pealikud seda teostama ka Muhu malevkonnas. Nende energilise tegutsemise tagajärjel on suudetud pidurdada langust, mis vägisi tungis malevkonna ellu mõned aastad tagasi.[3] Kõigi märkide kohaselt seisame malevkonna elus uue tõusuaja eel. Et tõus võiks olla täielik, oleks soovida, et uus ja endine juhtkond leiaks ühise keele koostöötamiseks. Malevkonna tööst on eemale jäänud mitmed kaitseliitlased, kelle teeneid hinnatud valgeristi annetamisega. See ei peaks olema nii! Kõik jõud koondada ühiste sihtide saavutamiseks, vaatamata maailmavaatelisile, elukutselisile või sotsiaalseile erinevusile, siis oleme tugevad! See olgu juhtmõtteks algaval aastakümnel...".      

1940. a., mil riik Nõukogude Liidu poolt okupeeriti, KL likvideeriti. Sel hetkel kuulus Muhu kompanii (pealik Anton Pärtel, eraelus õpetaja, küüditati Venemaale) Pöide malev-konna koosseisu.              

Saksa okupatsiooni perioodi algul, 21. septembril 1941 kin-nitati  vastmoodustatud Saare Omakaitse 5. ringkonna (alates 04.11.41 piirkonna) koosseisu Muhu, Pöide ja Laimjala vald (Saare OK ülema käskkiri nr.1).  OK tegevusest Muhus selgeid märke ja dokumentaalseid materjale säilinud ei ole. Ilmselt omaette OK- üksuse loomiseni seal ei jõutud.

Peale iseseisvuse taastamist moodustati Muhus Merekaitseliidu rühm, mis viidi senini segastel asjaoludel, eirates ter-ritoriaalsuse põhimõtet, KL Läänemaa Maleva koosseisu.

Alates 2003. a.kuulub Muhu rühm (pealik Lembit Kirs), nüüd juba mitte Merekaitseliidu üksusena, KL Saaremaa Maleva koosseisu.              

---

[1] Andmed Endel Püüa, Saaremaa Muuseumi direktori artiklist "Saarlased Eesti Vabariigi sünni juures", "Meie Maa" 14.01.2003

[2] A. Vahi, Muhu malevkonna pealik, "Muhu malevkond",  Juubeliväljaanne "Saaremaa Malev", 1935. Kirjaviis muutmata - P. Kask

[3] Tegelik suur langus toimus siiski just alates 1934. a. kevadest, mil vabadussõdalaste liikumine maha suruti ja nende pooldajad malevkonna juhtimiselt ja liikmeskonnast tervikuna suures osas eemaldus või eemaldati. Peagi tuli liikmeskonna vähenemise tõttu malevkond ümber formeerida Muhu üksikkompaniiks, mis hakkas kuuluma Pöide malevkonna koosseisu.  - P. Kask